Valgustus
Preisi kuningas Friedrich II
kutsus ta 1750. aastal oma õukonda. Voltaire'i filosoofia põhijoont võib nimetada
skeptiliseks ja mõõdukaks ratsionalismiks. Inglise deistide jälgedes uksus ta Jumala
olemasolu kogu elu algtõukena ja maailma mõistuse kehastusena, eitades samal ajal
kiriku institutsiooni ja nähes selles pigem vaimupimeduse levitajat. Ta suunas oma
kriitika kiriku vägivallategude paljastamisele ning võitles idealiseeriva ratsionalismi
kui ka vulgaarmaterialismiga. Ei uskunud inimese sünnipärast headust. ,,Zadig ehk
Saatus" alapealkirjaga ,,Idamaine lugu" pöördub Voltaire idamaise eksootika poole.
Sündmused toimuvad Babülonis. Zadigi teekonna kaudu vihjab, et maailm on tulvil
inimkurjust, tühiseid kirgi ja väiklust ning et inimesed ise pole muud kui ,,üksteist
õgivad putukad väikesel porikübemel".
4. Montesquieu oli hariduselt jurist. Tema teos ,,Seaduste vaim" pandi keelatud