Toitumine: mäestikes lume sulamisest ja sademetest Vooluhulk: 6 500 m³/s Asukoht: Doonau voolab läbi Saksamaa (jõe äärde jäävad Ulm ja Regensburg), Austria (Linz, Viin), Slovakkia (Bratislava), Ungari (Budapest),Horvaatia (Vukovar), Serbia (Novi Sad, Belgrad), Rumeenia, Bulgaaria, Moldova ning Ukraina (Izmajil). Keskkonnaprobleemid: Alates 19. sajandi algusest on Doonau jäänud ilma enam kui 80 protsendist oma allikateks olevatest lisajõgedest ja soistest aladest.
Näitajad: Nimi: Doonau Lähe: Saksamaa, Schwarzwald Suue: Must meri Pikkus: 2850 km Jõestikku kuuluvad jõed: Parempoolsed: Inn, Drava, Sava, Velika Morava, Iskar, Isar Vasakpoolsed: Morava jõgi, Váh, Tisza, Olti jõgi, Sireti jõgi, Prut, Hron Toitumine: mäestikes lume sulamisest ja sademetest Vooluhulk: 6 500 m³/s Asukoht: Doonau voolab läbi Saksamaa (jõe äärde jäävad Ulm ja Regensburg), Austria (Linz, Viin), Slovakkia (Bratislava), Ungari (Budapest),Horvaatia (Vukovar), Serbia (Novi Sad, Belgrad), Rumeenia, Bulgaaria, Moldova ning Ukraina (Izmajil). Keskkonnaprobleemid: Alates 19. sajandi algusest on Doonau jäänud ilma enam kui 80 protsendist oma allikateks olevatest lisajõgedest ja soistest aladest. Doonau jõgi kuulutati ohustatud jõeks, mis sureb tammide, saaste ja kliimamuutuse tõttu. Kanalite juurde rajamine hävitab liigirikkust ning soiseid alasid, mis omakorda tekitab probleeme üleujutuste kontrollimisega.
Riedlingen, Munderkingen, Ehingen, Ulm, Günzburg, Donauwörth, Neuburg, Ingolstadt, Kelheim, Regensburg, Straubing, Deggendorf, Passau (Saksamaa), Linz, Krems, Tulln, Vienna (Austria), Bratislava, Komárno, Štúrovo (Slovakkia), Mosonmagyaróvár, Győr, Komárom, Esztergom, Visegrád, Vác, Szentendre, Dunakeszi, Budapest, Szigetszentmiklós, Százhalombatta, Ráckeve, Adony, Dunaújváros, Dunaföldvár, Paks, Kalocsa, Baja, Mohács (Ungari), Vukovar, Ilok (Horvaatia), Apatin, Bačka Palanka, Futog, Veternik, Novi Sad, Sremski Karlovci, Zemun, Belgrade, Pančevo, Smederevo, Kovin, Veliko Gradište, Golubac, Donji Milanovac, Kladovo (Serbia), Vidin, Lom, Kozloduy, Oryahovo, Nikopol, Belene, Svishtov, Ruse, Tutrakan, Silistra (Bulgaaria), Giurgiulesti (Moldova), Reni, Izmail, Kiliya, Vylkove (Ukraina), Moldova Nouă,Orşova, Drobeta, Calafat, Bechet, Dăbuleni, Corabia,
toiduaine tööstus. Ehitatakse mitmesuguseid masinaid , sealhulgas laevu ning keemia- ja puidu tooteid. Ekspordi moodustavad 30% masinad ja seadmed; 10% õmblustooteid, jaltsid ja keemia tooted. Peamised majandus partnerid on Itaalia, Saksamaa ja paljud balkani riigid , kes kuulusid Jugoslaavia kooseisus olnud riigid. Tähtsamad majanduskeskused paiknevad Pannoonia madalikul, Dinaari eelmäestikes (Zagreb, Karlovich, Vukovar) ja Aadria mere rannikul( Rijeka, Pula, Zadar , Split). Põllumajandus on väga mitmekülgne ning looduslike tingimuste tõttu piirkonditi väga erinev. Panoomia madaliku ja selle servaalade viljakate muldadel kasvatatakse nisu, maisi, suhkrupeeti, päevalille ja tubakat. Loomakasvatuses rõhutakse piimakarjandusele. Mägedes kasvavad lambad ja kitsed, orgudes kasvatatakse viinamarju. Rannikualadel on tsitruseliste- ja oliivi istandused.
Franjo Tudjman (Horvaatia) - iseseisva horvaadi rajaja. Alija Izetbegovic (Bosnia) Sloveenia ● Kuulutas end iseseisvaks 25.juunil 1991 ● Järgnes 10-päevane sõda. Sloveenia suutis iseseisvust kaitsta. ● Hukkunuid alla 100. Horvaatia ● Kuulutas end iseseisvaks 25.juunil 1991. ● Järgnes 1991-1995 kestnud sõda horvaatide ja serblaste vahel. ● 1995 saavutasid horvaadid võidu. Suur osa serblastest lahkus Horvaatiast. ● Vukovar 2011, linna veetorn, linnamaja, tavaline maja. Bosnia-Hertsogoviina ● 3.märtsil.1992 kuulutas end iseseisvaks. ● Algas 1992 – 1995 kestnud Bosnia sõda. ● Sõjategevus toimus bosnia, moslemite, horvaatide ja serblaste vahel. Jogoslaavia sõdade kaart Sarajevo piiramine (1992 – 1995) - Olümpiamängude linn Srebrenica massimõrv 1995 Daytoni rahuleping lõpetas sõja Makedoonia ● Kuulutas end iseseisvaks 25.septembril 1991. ● Iseseisvumine kulges veretult.