süüa pakutakse, või kui nad ``söök'' öeldes toidule osutavad, jätab laps mõne aja pärast meelde seose söögi enda ja sõna ``söök'' vahel. Enamikel igapäevaselt õpitud reeglitel on paraku omadus erandlikes olukordades mitte kehtida: reeglitel on reeglina erandid. Vanemas eas õpib laps oma üllatuseks, et leegi puudutamine ei olegi alati valus: kui sõrm leegist hästi kiiresti läbi vuhistada (eriti veel siis, kui ta eelnevalt märjaks teha), ei saa üldsegi haiget. Igaüks teab, et lindudel on omadus lennata, aga mitte alati: pingviinid ja jaanalinnud reeglina ei lenda, samuti ei lenda surnud linnud. Erandina erandist lendab jäämerest kõrgele kaldale väljahüppav pingviin ikkagi paar sekundit. Ja nii edasi ja nii edasi: reeglitel on erandid, eranditel on erandid, ning viimastel omakorda erandid, kuni lõpmatuseni.
põiktänava lõpus, ja kui nad tagasi koolimajja jõudsid, oli see täiesti nende päralt. Nad istusid kõrvuti, võtsid tahvli ette,.Tom andis Beckyle krihvli ja hoidis tema kätt, seda juhtides, ja nii loodi uus hämmastav maja. Kui huvi kunsti vastu hakkas haihtuma, alustati vestlust. Tom ujus õndsuses. «Kas sa armastad rotte?» küsis ta. «Ei, ma vihkan neid!» «Noh, mina ka -- elavaid. Aga ma mõtlen surnud rotte, mida saab nööriga pea ümber ringi vuhistada.» «Ei, ma ei hooli siiski palju rottidest. Mis aga minule meeldib, see on närimiskummi!» «Oh, seda ma arvan. Kahju, et mul praegu ei ole ühtegi tükki.» «Tõesti? Minul on. Lasen sind seda veidi aega närida, aga sa pead ta mulle tagasi andma.» See oli mõnus, niisiis närisid nad seda kordamööda ja kõlgutasid jalgu vastu pinki suures rahulolus. «Kas sa oled kunagi tsirkuses käinud?» päris Tom. 54 «Jah, olen, ja papa viib mu sinna jälle mõnikord, kui ma hea laps olen.»