Arvo valton
Kogu südamikku
moodustavates novellides produtseerib absurdi tegelase ebatavaline ja/või ettearvamatu
käitumine, mis viib sotsiaalse masinavärgi tasakaalust välja. Kuivõrd novellid on
ankurdatud kaasaja reaalides, saab neid lugeda poliitilise tähendusega paraboolidena,
mille teravik on suunatud inimest nivelleeriva ja manipuleeriva süsteemi vastu. Valtoni
looming haakub ses suhtes Kesk-Euroopa absurdikirjandusega(S.Mrozek jt). Mitmes
novellis tekitab kummastust tegevuse vstuolu tegevuskoha ja sellega seotud
kokkuleppeliste reeglitega, n-ö kohatu käitumine. ,,Salmonellas" hakkab patsient
nakkushaiglas juurutama töökollektiivile obligatoorset poliitilist propagandat; novellis
,,Rohelise seljakotiga mees" tekitab ametnikes paanikat valjusti ettelugemine
jaamahoones kui avalikus kohas. Niminovellis ,,Kaheksa jaapanlannat" visualiseerib
haprate, liblikalike tantsijannade ja keemiakombinaadi tohutu räpase masinavärgi terav
annaabi.ee 
