Aadel ja relvastus keskajal
Sõdimine polnud aga pidev tegevus
ning enamik aega tuli sisustada teistmoodi. Rahuajal pidasid aadlikud turniire ja käisid jahil.
Tihti on nendes harrastustes nähtud harimatute ülikute toorest meelelahutust. Tuleb aga
arvestada, et nii turniir kui ka jaht täitsid mõlemad põhiliselt üht ülesannet see oli treening ja
ettevalmistus sõjaks. Meelt lahutati sageli ka pidutsemisega.
Turniiril sai aadlik oma sõjamehevõimeid näidata ohutumal vsiisil, kui seda oli sõjakäik.
Tavaliselt võideldi turniiril nüride relvadega, näiteks odaotstel oli kolm lühikest tömpi haru.
Sellest hoolimata polnud võitlus päris ohutu ja õnnetuid surmajuhtumeid esines turniiridel
üsna tihti.
Turniiril võideldi mitmel eri viisil, kõige sagedamini peeti ratsakahevõitlust. Varasemal ajal
tormasid kaks rüütlit hobustel lihtsalt vastamisi ja üritasid odadega teineteist sadulast maha
tõugata. 15