Platoni poliitiline õpetus
on ilma jetud nii isiklikust omandist, perekonnast kui ka poliitilisest
vimust? Ning tema vastus antud ksimusele on samuti thelepanuvrne: riigi
eesmrgiks ei olevatki mne ksikisiku vi grupi nnelikkus, vaid polise kui
terviku nnelikkus. Ta vrdleb hiskonna ja nnelikkuse vahekorda kunstiteose
(niteks maali) ja ilu vahekorraga. Nii nagu kauni maali loomiseks pole sugugi
vajalik, et iga ksik osa pildist oleks maalitud kige kaunima vrviga, vaid
oluline on, et osadest moodustuv tervik oleks kauneim, nii polevat ka polise
nnelikkus tema liikmete nnelikkuste mehhaaniline summa. Viks telda, et
Platoni riigiksitlus on holistlik.
Valitsemiskordade tbid ja gradatsioon. Siiamaani on kne all olnud see,
kuidas peaks vlja ngema igluse idee kohaselt lesehitatud riik. Kui selles
osas on selgus saavutatud, tekib vimalus ka nhtava maailma poliitilises
mitmekesisuses paremini orienteeruda. Valitsemiskorda mravaks faktoriks peab