Islam
ning vahetasid
teadmisi. Araablased olid tollal humanistid ja kuna kreeklastest kristlaste
palju
viksem humanism neile ei meeldinud, siis nad plgasid kristlust. Beduiinid ei
uskunud hauatagusesse ellu, nad uskusid vaid reaalsesse, inimlikku ellu ja selle
elu
le valvavasse jumalasse, kes kuulutab oma tlemisi preestrite kaudu. Sel ajal
oli
Araabia poolsaarel veel teisigi ht jumalat thtsaks pidavaid uske, niteks
judaism
ning kristluse mitmed usulahud. Muhamed, kelle nimi thendab "vrikat
kuulutajat",
sndis 570. a Mekas. Ta koondas heusklikud usud ja nimetas ennast lihtsalt
jumala
prohvetiks, snumisaatjaks, kes kuulutab iget usku. Koraani saigi kirja
pandud, et
peale Muhamedi pole rohkem muid usukuulutajaid vaja. Muhamedi kuulutused
sobisid araablastele ja seega vtsid paljud selle omaks. Saanud suurema
sjalise
toetuse oma uutelt usklikelt, alistas ta ka need, kes ei tahtnud vabatahtlikult
islamit
vastu vtta.
2. Kalifaadid ja esimesed islami dnastiad