Soojus- ja Hüdraulika süsteemid
Gaasi vib pletada
isegi 1,03-1,05
Masuudi puhul on 1,08-1,1 . Tahkete ktuste tolmpletamisel on ta juba veel
suurem 1,15 - 1,2 , kuni 1,5 vib ta ulatuda RESTKOLLETES ( kus pletatakse
tahkeid ktuse osakesi). Katla arvutus normides on ra toodud soovitused
(alfa) valiku kohta , olenevad konstruktsioonist, liigist, plemisviisist.
Liighutegur (alfa) gaasi liikumise suunas suureneb pidevalt, suureneb
selleprast et erinevates katla gaasi kikude tsoonides imetakse lbi
ebatiheduste nn. VRHKU.
Enamus katlaid ttavad alarhu all , koldes ja gaasikikudes on alarhk ,
mille tekitab suitsuimeja. max Alfa on suitsuimeja ees. Vrhuks nim
organiseerimatult katlasse sisenev hk, lbi ebatiheduste. Katla koldesse
antav hk kannab nimetust Organiseeritud hk.
(alfa) lahkuvates gaasides (on suurem kui) (alfa) koldes. Koguaeg gaasikigus
ta tavaliselt suureneb. Seda vrhku juurde imemist nimetatakse Vrhuga
(delta)alfa. Vrhutegur vrdub vrhu kogust jagatud teoreetilise
kogusega. (delta)Alfa=V
annaabi.ee 
