Platonil antud hiskonnakorralduse igustamise aluseks. Kui aga Platoni petusel selline pretensioon on, siis pole ka liigne ksida, kas ikka saab nnelikuks pidada niteks sjalise seisuse esindajaid, kes parimas polises on ilma jetud nii isiklikust omandist, perekonnast kui ka poliitilisest vimust? Ning tema vastus antud ksimusele on samuti thelepanuvrne: riigi eesmrgiks ei olevatki mne ksikisiku vi grupi nnelikkus, vaid polise kui terviku nnelikkus. Ta vrdleb hiskonna ja nnelikkuse vahekorda kunstiteose (niteks maali) ja ilu vahekorraga. Nii nagu kauni maali loomiseks pole sugugi vajalik, et iga ksik osa pildist oleks maalitud kige kaunima vrviga, vaid oluline on, et osadest moodustuv tervik oleks kauneim, nii polevat ka polise nnelikkus tema liikmete nnelikkuste mehhaaniline summa. Viks telda, et Platoni riigiksitlus on holistlik. Valitsemiskordade tbid ja gradatsioon. Siiamaani on kne all olnud see,
eritavad keskkonda eksoensme ja taimekasvufaktoreid, muutes nii ise aktiivselt oma elukeskkonda. Juureeritiste kogus ja koostis erineb nii piki juurt kui ka juurest kaugenedes, mistttu ka risosfri mikroorganismid on juurestiku eri piirkondades erineva mju all. Enamasti kasutatakse risosfri mikroorganismide uurimisel mikroorganismide arvukuse ja ensmaatilise aktiivsuse nitajaid. Tihti rakendatakse juurestiku mju hindamisel juurestiku/mulla mikroorganismide suhet, mis vrdleb juurestiku mikroorganismide arvu juurtest vabas mullas olevate mikroorganismide arvuga. See suhe sltub nii taime liigist kui ka juure ruumilisest paiknemisest ja on vahemikus 5-100, kuid enamasti 10-20 piires. Lisaks bakteritele on juurte lheduses suurem ka algloomade arvukus. Kirjanduse andmetel on risosfri mikroobikoosluse struktuur sltuv taime liigist. Oletatakse, et erinevad puu-ja rohttaimede liigid erinevad juurte kaudu eritatavate hendite
annaabi.ee 
