Eesti Vabariik aastail 1920-1933
ulatuslikult pllu-mehi, ttute abistamiseks korraldati hdaabitid. Kriis
hakkas taanduma alles prast seda, kui Jaan Tnis-soni valitsus tegi 1933.a.
otsuse eesti kroon devalveerida.
Majanduskriisiga kaasnes sisepoliitiline kriis. Rahvas oli rahulolematu,
sdistades poliitikuid nii vime-tuse prast majanduskriisi ohjata kui ka
erakondlikus korruptsioonis, parteiliste huvide eelistamises riikli-kele,
valitsuskriiside kunstlikus tekitamises jm. Rahulolematuse kasv thendas rahva
vrandumist riigist. 1930ndate algul tekkinud suurparteid (mitmed sarnase
maailmavaatega vikeparteid hinesid) ei pidanud pingetele vastu ja lagunesid,
svendades nii poliitilist kriisi. Samal ajal lhenes valitsuste eluiga (1932-
33 oli ametis 4 valitsust). Riigiasutuste autoriteet vhenes ning teravnesid
vastuolud erinevate poliitiliste rh-mituste vahel. Mitmed erakonnad
moodustasid isegi poolsjavestatud rhmi, mis pidid korraldama vlja-
astumisi vastaste ritustel. Rahvakoosolekuil toimus ka fsilisi
annaabi.ee 
