See annab sillatud võrkudele võimaluse ühe ja sama võrgulingi ühiskasutuseks ilma võrkudevahelise infolekketa. Virtuaalne kohtvõrk (VLAN) käitub võrgusiseste jaamade jaoks täpselt nagu tavaline kohtvõrk (LAN). Tegelikkuses võib iga kohtvõrku lülitatud jaam olla teistest jaamadest tuhandete kilomeetrite kaugusel. Informatsiooni edastuse seisukohalt sellel mingit tähtsust ei ole. Üks meetod virtuaalse kohtvõrgu implementeerimiseks on Virtual Private Network (VPN). VPNi korral seotakse mitmed erinevates kohtades asuvad kohtvõrgud üheks suuremaks kohtvõrguks, kasutades jaamadevaheliseks sidekanaliks Internetti. Kogu side, mis kohtvõrkude vahel toimub, on privaatne, see on krüpteeritud. VLAN tehnika võmaldab ühel füüsilisel infrastruktuuril moodustada mitmeid loogilisi Etherneti segmente, selliste võimalustega saab: ·Lokaliseerida liiklust ·Lahendada topoloogilisi küsimusi ISO level 2 kihis see tähendab kiht allpool ruutereid. Plussid:
abil saavad kaks masinat, mis teineteisest varem midagi ei teadnud, standardsel meetodil sessioonivõtmed kokku lepitud ja IPSec+IKE laiema leviku järel peaksid seega suvalised masinad olema võimelised omavahel krüpteeritult suhtlema. - masinate kõrgema taseme protokolliga autentimine, Phase 1 - autentimine: Phase 2 - konkreetse tunneli kokku leppimine. Pigem kasutatakse kahe erineva ettevõtte vahel erinevate masinate suhtlemiseks. Linux on out-of-the-box valmis IPSec VPNi jaoks, aga vajab konffimist. Windowsil ja Macil on sisseehitatud IPSec olemas, aga pole täielikult rakendatav. VPN: muud lahendused · SKIP (Simple Key management for Internet Protocols) - hääbus IPSec levikuga · PPP üle TCP ühenduse (SSH, TLS, ...) - Point-to-Point Protocol; kapseldame juba turvatud ja krüpteeritud toru sisse IP-pakette; suure paketikadu või aeglase ühenduse kiirusega muutub aeglaseks, kuna rakendused kasutavad TCP-d, siis nende TCP on omakorda TCP
annaabi.ee 
