"Vesi" Toomas Raudam
oigest - need lihtsalt unustati kiiresti, et jatkata uut ja alati uuenevat elu.
Seeaga andis ajale voolavuse.
Koike seda moistis ka Sobakov, kuj ta, pè>è>ramata pilku raamatult,
mille taha oli peitunud meie varakups lugeja, toi kuuldavale kaks kat-
kendlikku, kuid seda veenvamat lauset:
"On vist parem... kuj poiss kogu aja kodus pole. Talle kuluksid...
veekumblused ara."
Me pole midagi unustanud - jarelejaanud kahest votmekimbust oli
keskmine koige kaalukam, seal rippusid koikide klassiruumide (neid oli
kokku kuus: kolm all, kolm uleval), opetajatetoa ja saali (kust viis uks
raamatukokku, nU et votmeid oli kolm) avajad. Kolmandas kimbus olid
koos kuuri, keldri ja pè>è>ningu ning Passi-perekorteri voti, viimane neist
koige pisem, selline, mis avab pigem laekaid voi millega keeratakse ules
seinakelli. Lihtne arvutustehe utleb, et votmeid oli kokku viisteist.