Udmurdid ja nende keel Referaat Udmurtide endanimetus tähendab 'niiduinimest'. Varem nimetati udmurte votjakiteks. Sellel oli halvustav tähendus ning 1920.-30. aastail sellest loobuti. Udmurtidel on Vene Föderatsiooni koosseisus oma vabariik, mille pealinnaks Izevsk. 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal kokku umbes 636 906 udmurti. Udmurtide arvukus viimase kümne aasta jooksul oluliselt vähenenud. Udmurdi keel kuulub soome-ugri keelte permi rühma. Lähimad sugulaskeeled on permikomi ja komi keel. Erinevused udmurdi ja komi keele vahel on umbes sama suured
Praegu tegeldakse kultuurmesindusega. 20. sajandil on paljud mordvalased leidnud tööd tööstuses ning teistes modernsetes majandusharudes. Uskumused Usklikud mordvalased on valdavalt õigeusku. Vähesel määral on mordvalaste seas ka vanausulisi. 20. sajandil on levinud ateism, sajandi lõpul mitmesugused uususundid. Udmurdid Nimetused Udmurtide endanimetus udmurt (udmort) tähendab 'niiduinimene'. Varem nimetati udmurte votjakiteks. Tegemist on venekeelse etnonüümiga, millel oli kergelt halvustav tähendus ning 1920.-30. aastail sellest loobuti. Rahvusvahelises teaduskirjanduses esineb see vananenud nimetus paiguti tänini. Asuala Udmurdid elavad Ees-Uurali künklikul tasandikualal Kaama, Vjatka ja nende lisajõgede (Tseptsa, Kilmez, Iz) kallastel. Umbes pool udmurtide asualast on kaetud metsaga (põhjapool kuusk, lõunas lehtmetsad), ülejäänu on valdavalt põllustatud.
annaabi.ee 
