Tõde ja Õigus II Terve tekst
,,Siin on see Parkalai oma platsiga, kuhu tudengid tulevad mööda Rüütlit kihutades
õllekorvidega. Ikka pudel loginal tühjaks ja siis sellele seal ülal karplartsti! vastu vahtimist! Keset
larfi, nii et va molu liimendab. Ja siis tuleb vosmi! Aga pursid: ,,Deutschland, Deutschland über
alles!" Mõistad? Lihtsalt mäss! Ükskord oleks neil haprasti läind, aga õigel ajal hakkas keegi
rebane: ,,Jumal, keisrit!" Vosmidel ei aidand muud kui kannad kokku ja käsi kõrva ääre, sest kuis
sa keisrilaulu vastu lähed. Ja tudengid pääsid seekord jällegi. Nõnda on õige tudengi elu. Ning
kui mina ükskord tudengiks hakkan, siis teen mina samuti; küll näed. Ja ma hakkan varsti, usu
mind, sest ma olen vanast ja tema lõrbist kurguni täis ning kui mina millegist nõnda täis olen,
siis on otsas. Ükskõik mis või kuhu, aga siis lähen ma."
Toomemägi ise ja aiad tema kallakul seisid raagus