PIIMAMASSIN EHK KOORELAHUTI Piimamassin oll kasutusõn joba väega vanal aol. Kui inimesed nakasiq lehmi pidama, tullivaq kasotuisilõ edemitse piimamassinaq. Präegutse ao piimamassin om suur massin mis tüüdas elektriga ja pandas lavva pääle. Piimamassinal om üleval üts suur kauss kohe pandas lämmi piim, säält lätt piim massina seehtehe. Ütest piima massina otsast tule vällä lõss tõsõst kuur. Kuurest teevaq inemiseq tavaliselt kodustel tingimustel võidu, võiu tegemises om võiu tegemis massin. Võiu tegemis massin om suur nelä kandiline puust annum, seda aetas edesi käsütsi, annuma seen ommava säändse tuuliku taolitse lapatsi mis ajaseq kuurt ringihe, kui vänta edesi ajat. Nii kavva tule vändäta kui kuur kokko lätt ja eraldus vadak. Nii muudu saamigi koton piimast kuurt ja kuurest võidu.
Kuis kassi minnu õks imestämä pandva Kuis ma augusti kuun villä kuivatasin nakas mul ikäv. Ma küsse esa käest , et kas ma või hoopis kallu püüdma minna. Minnu lubatigi . Võtso õngõ ja lätsi järve mano püüdma. Kass tull kah mukka üten. Nii mi sõs ollimgi katõkõisto sääl. Ma püüdse mitu väikut kalla. Kass ainult kai noid . Ja sõs äkki sai üte suurõ puraka kätte. Mis tegi kass? Tä hüppas õkva õngõ otsa ja võts kala. Muidugi vei tä kala minemä ja sei ärh. ,,Nii om elun kah , et aig-aolt tulõ kräki,kes võt sult ar kõgõ paremba pala" Raido zopp Parksepa keskkool 5 kl 09.11.2010
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
