"vorsub" - 1 õppematerjal

Lambakarjus ja aeg

Anna mulle juua." "Juua pead sa saama, hea teekaija." Ja karjus ulatas Voorale kruusi aurava teega. Ta ei tundnud seda meest. Kui too oli joonud, kusis lamba- karjus: "Mu isand, sa oled vist kaugemalt mehi, su nagu pole siitkandi inimese oma." "Jah, ma tulen kaugelt, kuid see kant pole mulle tundmatu," utles Vooras ning istus lave korvale pingile. "Ma olen see, kellele kuulub koik siin vananevas maailmas, nii ka siinne kant. Nae, rohukors vorsub ja sirutub ahnelt paikese poole ning on tais elu. Aga tuleb palav suvi ja juba ta narbub ning kaob sinna, kust ta kevadel tuli. Jargmisel aastal ei maleta teda keegi. Voi ehitatakse maja - algul on ta tugev, savi pusib kindlalt seinasja ei tee tuul ega vihm talle midagi. Aga laheb mooda moni aeg ja maja laguneb ara. Voi sunnib laps - ta opib kondima ja hakkab avali silmi maailma avastama, aga juba ta vasib sellest, ehitab enda umber