Eestlaste vanad jõulukombed
usuti olevat elavate õnnele suur mõju.
Jõuludele eelnes 3–4 nädalane ooteaeg. Sel ajal lõpetati suuremad tööd, toodi kohale
küttepuud ja loomadele heinad. Enne toomapäeva tapeti siga ja pandi õlu käima. Oma õlu pidi
olema igas peres ning seda pidi jätkuma jõulude lõpuni
Meil pandi jõulupuder, mille valmistamine on levinud ka teistes maades, soolikatesse, tehti
jõuluvorstiks. Jõuluvorstid tehti tavaliselt valged, s.o. vaid tangust ja sibulast. Vorstitegemine
oli püha toiming, sel ajal ei tohtinud rääkida, muidu läksid vorstid enneaegu lõhki. Vorsti tegi
tavaliselt talu vanim naine. Valgevorst on meie rahvuslik jõuluroog, kuna kuskil mujal pole ta
sedavõrd üldiselt levinud. Verivorst tundub meie maal olema uuem nähtus.
Suurem osa ettevalmistustest tehti 21. detsembril. Et pühade ajal ei tohtinud tööd teha, tuli
kõigi ettevalmistustega varakult hakkama saada. Olid keelatud nii müratekitavad kui ka
annaabi.ee 
