ei anna tootmine kasumit. Müügihind sõltub turul valitsevast olukorrast. RIIKLIKULT REGULEEERITAV HIND- valitsuse kehtestatud hind kaubale, nt elektrile. • Mida kasulikum ja vajalikum toode on, seda rohkem on inimene nõud selle eest maksma. • Kui üks toode on kallis, on võimalik see asendada teise kaubaga. Sel juhul tegemist ASENDUSKAUBAGA. Nt ostad vorsti asemel juustu. • Rahapuuduse korral võib ka TÄIENDKAUBAST loobuda. Nt sööd võileiba ilma vorstita. • Nõudluse puhul ei piisa vaid soovist, vaja on ka raha, mis võimaldaks kaupa osta. • Nõudmisi, mis rahaga tagatud, nimetatakse OSTUJÕU NÕUDLUSEKS. • Ostujõud kasvab, kui inimese sissetulek suureneb ja hinnad jäävad samaks. • Olukorda, kus nõudmine ja pakkumine võrdsustunud, nimetatakse TURUTASAKAALUKS. Tasakaalustamiseks on vajalik, et tootjaid oleks mitu ehk turul peab olema konkurents. Konkurentsi liigid
kauba tootmine kasumit. Müügihinda nim. turuhinnaks- hind millega kaupu ja teenuseid tegelikult müüakse ja ostetakse. Teist tüüpi on riiklikult reguleeritav hind, mis on kaupadel mida pakub monopol ja mille tarbimisest ei saa inimene loobuda (elekter). Ostja jaoks on oluline ka väärtus ja kvaliteet. Mõne kauba saab asendada teise, soodsamaga- asenduskaup (apelsini asemel ostad õunu). Rahaliste võimaluste vähenedes võib inimene loobuda täiendkaupadest (nt. sööb leiba ilma vorstita) Nõudmist, mis on rahaga tagatud, nimetatakse ostujõuliseks nõudluseks. Suureneb siis, kui inimese sissetulek tõuseb ja hinnad jäävad samaks. Olukorda, kus nõudmine ja pakkumine on teatud hinnatasandil võrdsustunud, tuntakse turutasakaaluna. Turu tasakaalustamise seisukohalt on oluline, et pakkujaid oleks mitu ehk peab olema konkurents Täielikus konkurentsi (Peaaegu et ei esine enam üldse)puhul on turul palju sarnase
annaabi.ee 
