• Eestlased elavsid suvel peamiselt hapupiimast, soolakalast ja rukkileivast, ühe korra nädalas keeti oa- ja hernesuppi, mida söödi terve nädala jooksul. Ida-eesti toit Avinurmes, Peipsi ääres ja Viru rannas elatus enamik väiksemaid majapidamisi oma kalasaagist, aia- ja metsasaaduste vahetamisest rukki vastu. Seega ka rukkijahust pudru tegemine on põlisem kui mujal. Rukkist tehti isegi vorstipuder. Muud toiduained Marju ja pähkleid korjasid need suurpered, kus oli rohkem naisperet ning nad ei olnud hõivatud talupidamisega. Mesi oli ainuke magustusaine, kuid see oli luksuskaup ja käis jõukatelegi üle jõu. Õunapuid kasvatati mitmeski mõisas, 18. sajandil Eestis aretati esimesed oma õunasordid. Eestlaste joogid • Joogiks tarvitati hapupiima. • Mõdu on kääritatu,
2,5 l vett 1 l seaverd 1 kg odrakruupe keedusoola 500 g seapekki 300 g sealiha musta pipart vürtsi majoraani Verivorsti valmistamine Pese tangud sooja veega ja jäta tunniks likku. Haki liha võimalikult väikesteks kuubikuteks ja pane veega keema. Hakitud sibul praadida rasvaga läbi Kui lihal on vaht pealt korjatud, lisa tangud, sibulad ja küüslauguküüned ning purustatud loorberilehed. Samuti piisavas koguses vett ning hauta madalamal kuumusel peaaegu pehmeks. Vorstipuder ei tohi olla nii pehme kui tavaline söömiseks mõeldud puder, lisaks peab ta ka tihke olema. Keemise vältel ei tohi putru segada, muidu muutub see kleepuvaks. Leotatud tangude puhul on keeduaeg kuni 1 tund. Sega valmis puder kergelt läbi ja tõsta jahtuma. Lisa leigele pudrule ürdid (parem rohkem kui vähem) ja läbi sõela kurnatud veri (verd ära korraga lisa), soola ja natuke jahvatatud pipart. Sega läbi ja jäta umbes pooleks tunniks maitsestuma.
annaabi.ee 
