Tapa linn
sajandil. 19. sajandil rajati Tapa
mõisa aladele raudteejaam, mis sai oma nime mõisalt, seejärel tekkis Tapa alevik, mis sai
oma nime Tapa raudteejaamast ning 1926. aastal sai Tapa linnaõiguse.
Algselt kutsuti Tapat Tapsiks ning enamus pärimuste järgi sai Tapa oma nime lahingute ja
langenutega, kuid sellel puudub ajalooline tõepõhi. Veel seostatakse Tapa nime Tapa
majanduselus suure osatähtusega olnud liha- ja vortsitööstustel ning seetõttu kutsuti alevikku
pikka aega vorstilinnaks.
Raudteejaam
Tapa linna ajaloolane Harri Allandi mainis kord oma kõnes, et Tapa linn sai oma elu
raudteelt. Kõigest 147 aastat tagasi laius praeguse Tapa kohal põline laas, kus polnud peale
huntide ja rebaste mitte kedagi, kuid seoses Paldiski-Peterburi rongiliini ehitamisega raiuti
kuusemetsa lai siht ja 1870. aastal toimus Balti jaama pidulik avamine.
1875. aastal alustati Tapa-Tartu harutee rajamist ning kõigest aasta hiljem väljus rong
Tallinnast läbi Tapa Tartusse
annaabi.ee 
