VI Tants
pole mingi papist poiss. Ajasin talle põllupeale järgi, kuni nägin et vennike enam ei suuda
joosta ja tema viigipüksid hargivahelt värvi hakkasid muutma," irvitas Jaan, kes oli nüüdseks
juba üpris lõbusas meeleolus ja jätkas, ,,jätsin truu ratsu seisma ja haarasin istme kõrvalt
relva ja mõtlesin tol hetkel, et paneks talle mõne piraka ja viskaks siia samma kraavi, aga
kahjuks või õnneks unustasin padrunid maha," sõnas Jaan kahetsusväärselt, tõusis püsti,
võttis külmkapist vorstilati ning kapist saia ja hakkas endale õhtusöögiks võileibu tegema.
Peale mõneajast kärsitut ootamist küsis poeg: ,,Noh, kutupiilu või?"
,,Ei ole ta mingine kutupiilu, võtsin selle uriinist tilkuva ja lehkava vennikese traktori
peale ja tahtsin politseisse minna, aga küll hakkas see pintasaklipslane ilusasti laulma ja siis
otsustasime hoopis baari minna ja tema saatuse üle arutada," sõnas Jaan rahulolevalt,