BIOLOOGIA EKSAM (8. klass)
Nende ülesanne on vees oleva hapniku juhtimine verre ja süsihappegaasi eemaldamine verest.
Jõevähi närvisüsteemi kuuluvad peaaju, kõhtmine närvikett. Kõige tähtsamad meeled on
kompismis-, haistmis- ja maitsmismeel. Kompimiselundid on tundlad, jäsemed. Näevad
liitsilmadega objektide kuju, kuid mosaiikselt. Jõevähk on lahksuguline loom. Emasvähi
tagakeha on laiem kui pearindmik. Isastel valmivad seemnerakud, mille nad kleebivad kokku
vorstikesteks ja kinnitavad need emaslooma tagakeha alla. Emasel valmivad sügisel tagakehas
munad. Viljastumine toimub vees ja see on kehaväline. Vastsed veedavad talve ema jalgade
küljes. Kevadel kooruvad vastsed. Kasvamise ajal kasvab nende selga uus kitiinkest (seda
nimetatakse kestumiseks). Suguküpseks saavad jõevähid 10cm pikkuselt. Jõevähki tuleb
kaitsta, kuna neile on kehtestatud alammõõt. Alla 10cm pikkusi vähke ei tohi püüda, kuna nad
ei ole veel jõudnud järglasi saada
annaabi.ee 
