Andres Ehin
Silmis tuhmiks jäid värvid, kasvas ette vats
ja rühikast sammust sai tatsadi-tats.
Nüüd jäänd neile töö + kodune igavus. Elu on
leige supp.
Hea on seegi, et täna neil mekib viru valge
ja vorstijupp.
"Vaiksed mehed" räägib jällegi vene ajast, kui lapsed olid päeval üksi (nt. Liivakastis
mängimas), sest vanemad olid tööl. Vanema põlvkonna esindajad veetsid sageli päevi
viinapudeli taga ja määratud kogust "vorstijuppi" järades, kuna süüa sai igaüks, teed tööd või ei
tee (kolhoosides oli lihtne töötada, palju ei pidanud tegema). Need inimesed seal ei tahnud oma
tegelikust olukorrast kuuldagi, elasid vaid oma unistustes ja unenägudes, kus olid nii edukad
bändimehed kui ka spordisangarid. Nõnda nad vananesid, elades iga päev samamoodi igavalt ja
leigelt, olles rahul oma pisikese vorstijupi ja viinapudeliga.
annaabi.ee 
