Kasutades ettekäändena Orzeli juhtumit esitati Eestile ultimaatum lubada Eestisse rajada nõukogude sõjaväebaasid ning 28. Septembril sõlmiti Eesti ja NL vahel vastastikuse abistamise pakt. Selle pakti alusel tuli Eestisse umbes 25000 vene sõdurit. Sarnased lepingud sõlmiti ka Läti ja Leeduga, kuid Soome sellele ultimaatumile ei alistunud ning selle tõttu algas Talvesõda. 26.septembril andis Nõukogude Liidu kaitserahvakomissar Kliment Vorsilov käskkirja, milles nõuti ,,võimsa ja otsustava löögi" andmist Eestile. Agressiooni alguspäevaks määrati 29. September ning selleks ajaks tuli idapiirile üle 130000 sõduri, 1535 suurtükki, 1474 suumukit ja 600 sõjalennukit kui samal ajal oli Eestil vastu panna vaid 12500 meest, 233 suurtükki, 31 soomukit ja 10 lennukit. Baaside ajastul elasid Venemaa sõjaväelased eraldi sõjaväebaasides, mis asusid
Denikin ründas kommuniste lõunast 1919 suvel. Neile sõdisid vastu eestlastest formeeritud punased kütti polgud. Wrangel 1920. aastal ründas Grimmist. Ta löödi kohe puruks. Wrangel põgenes väljamaale. Tema vastu võitles eestlasest punaarmee komandör August Kork. Valge-Poola ründas Venemaad 1920. Eestis oli valgete juhiks Judenits, ründas Petrogradi. Punased: Budjonnõi - ratsaarmee juhataja. Tema nimest tuleb budjonovka - punaarmeelaste teravatipuline müts; Tsapaajev; Vorsilov; Tuhhatsevski - võitles valgete poolakate vastu; Blücher; Vacietis. Läti punased küti polgud olig kõige tulisemad Nõukogude võimu toetajad. Enamlased võitsid, sest nende valduses oli kogu aeg tööstuslik piirkond ja sõja tegutsemisraadius oli väga väike, ning vaenlased ei rünnanud koos. Kodusõja ajal oli Stalin sõjanõukogu liige rindel. 4.8 VENEMAA PEALE KODUSÕDA JA I MAAILMASÕDA. Inimeste psüühika oli laostunud. Kokku oli hukkunud 20 miljonit inimest