Laadoga järv Stella Salu 8.Klass T ilsi Põhikool Asukoht Iseloomulikud tunnused Laadoga rannajoon on sopiline. Loodeosas on palju kitsaid poolsaari ja skääre. Järve kaguosas on Volhovi laht, kuhu suubuvad Volhovi ja Sjassi jõgi. Suurimad saared järves on Valamo ja Konevets. Kagurannikul Sviri suudmes asub Voltsi Nossi neem ja lõunarannikul Voronovi neem. Laadogast voolab välja Neeva, mille kaudu järvel on ühendus Läänemere Soome lahega. Laadogasse sisse voolavaist jõgedest on suuremad Volhovi, Sviri, Sjassi, Pasa ja Vuoksi jõgi. Järve valgla pindala on 70 120 km². Kliima Kliima Laadoga piirkonnas on mõõdukalt külm. Keskmine aastane sademete hulk on 610 mm. Järv on kõrgeim juunis ja juulis ning madalaim detsembris ja jaanuaris, selle keskmine sademete hulk aastas on umbes 0,8 m ja maksimaalne aastane muutus oli umbes 3 m.
16. oktoobri hommikul kogunesid streikivad töölised, kelle juurde lisandusid teised kihid: majateenijad, kooliõpilased, õpetajad, ajakirjanikud, postitöötajad jne, Lausmani heinamaale ehk Kalamaja rajooni vabriku juurde. Turul marssis vene sõjavägi (lubati, et sõjavägi tõmmatakse ära linnadest), ohvitseri käsul lasti rahvamassi ning järgnes paaniline põgenemine. Suri kuskil 90-100 inimest. Süüdistati Aleksei Lapuhhinit tülistamises, kuid teised süüdistati Voronovi ning süüdistas Kapten Nikolai Vironovit. Kuulutati välja kodanikuõigused. Streik peale seda hakkas vaibuma. Vabadusepäevad: õiguste laienemine, erakondade kujunemine, poliitilised erimeelsused: Manifestist said alguse vabaduse päevad, mis kestsid 8 nädala päeva. Tundus, et vabadus on saabunud. Politsei ja sõjavägi hoidusid eemale. 1) Toimusid koosolekud, miitingud, mille jaoks lubasi polnud. 2) Kõneleda võis kõigest, ei takistatud kedagi.
annaabi.ee 
