"voronja" - 1 õppematerjal

ONOMASTIKA ARVESTUS

Lisaks linnadele olid saksakeelsed nimed sageli mõisatel, ent külanimedel harva (peamiselt moonutused). Külanimesid pole. Kuna sakslased olid valitsev kiht ühiskonnas, määrasid nad ka linnade nimetusi.   Venekeelsed nimed on põhiliselt Setumaal ja Peipsi ida- ja põhjarannikul, Tartu- ja Virumaal.  Alajõe = Olešnitsõ,  Kasepää = Kazepil,  Vasknarva = Sõrenets,  Varnja = Voronja,  Raja = Rajuši,  Saare = Želatšek.  Vanausuliste külad tekkisid siis, kui Venemaal oli kirikulõhe (enne Põhjasõda, 16.saj). Allikate järgi asusid venelased Peipsi äärde ümber.   Vene algupäraga on Beresje, Lüübnitsa, Remniku. Tõlkenimed on Pedäjäalostõ, Nina, Karjamaa. Erilähtesed on Kallaste, Saarõpää, Permisküla. Eesti algupäraga Venemaal on Томасова Гора (Toomasmäe), Раюши.