Vene rahvariided
Põhjapoolsed piirkonnad (Vologda, Arhangelsk, Novgorod, Vladimir) jäid XIIIXV sajandil
rändhõimude laastamistest puutumata ja seepärast arenes sealmail edukalt kunstkäsitöö.
XVIII sajandist alates ei tekkinud sinna kanti ka suuri tööstuskeskusi, niisiis säilisid rahvale
omane eluolu ja kultuuri terviklikkus. Just sellepärast jäi püsima põhjapiirkondade rõivastele
omane rahvuslik eripära: seal puudusid välised mõjutused.
Lõunapoolsete alade (Rjazan, Tuula, Tambov, Voronez, Penza, Orjol,
Kaluuga) rahvarõivad seevastu olid oma olemuselt mitmekesisemad.
Elanike sunnitud ümberasumine vallutuste tõttu, Moskva riigi kujunemine,
naaberrahvaste mõju kõik see jättis oma jälje rõivastuse muutumisse ja
mitmekesistumisse.
Peale põhja- ja lõunapiirkondade rõivaste üldiste erinevuste olid omad erinevused veel
kubermangude, maakondade (kreiside) ja isegi külade rõivaste vahel. Rahvarõivad erinesid