Teise rühma kuuluvad näiteks kokillvalu, survevalu, tsentrifugaalvalu. Valumeetodi valik sõltub valandite nõutavast täpsusest (tehnoloogiline külg) ja hulgast (majanduslik külg). Valu kordkasutusega vormidesse Liivvormvalu puhul valand vormitakse liivvormis, mille siseõõnsus kopeerib valandi kuju. Liivvorm koosneb ülemisest ja alumisest vormipoolest, mis valmistatakse vormisegust (vormiliiva ja sideaine segust) tihendamise teel vormkastides koos jäljendi samaaegse Martin Raba võtmisega mudelilt. Kuna metalli maht üleminekul vedelast olekust tahkesse väheneb, siis on mudeli mõõtmed valandi omadest valukahanemise võrra suuremad. Mudeli vertikaalpindadele jäetakse valukalded, mis kergendavad mudeli eemaldamist vormist. Mudelid valmistatakse metallist, alumiiniumist, puidust. Valandi siseõõnsus kujundatakse vormi asetatava kärni abil. Kärn valmistatakse nagu liivvormgi liiva ja sideaine (savi,
mitterauametallide tootmisel. Liivvorm koosneb ülemisest ja · Elektrometallurgia metallide ja sulamite saamine alumisest vormipoolest, mis valmistatakse elektrienergiat kasutades; elektrienergiat vormisegust (vormiliiva ja kasutatakse sulatamisprotsessiks (legeerteraste, sideaine segust) tihendamise teel Ti, Cr, Mo jt. metallide tootmisel) või vormkastides koos jäljendi samaaegse elektrolüüsimisel (Al, Mg jt. metallide tootmisel). võtmisega mudelilt. Valandi siseõõnsus · Pulbermetallurgia metallidest ja sulamitest kujundatakse vormi asetatava toodete tootmine pulbrilisi lähtematerjale kasutades kärni abil. Kärn ) maagist. valmistatakse nagu
14. Liivvormvalu Liivvormvalu on enimkasutatav valumeetod – sel viisil toodetakse ligikaudu 3/4 kõikidest valanditest. Liivvormvalu teel toodetavate valandite mass ei ole põhimõtteliselt piiratud ja võib ulatuda tuhandete tonnideni. Liivvormvalu puhul valand vormitakse liivvormis, mille siseõõnsus kopeerib valandi kuju. Liivvorm koosneb ülemisest ja alumisest vormipoolest, mis valmis- tatakse vormisegust (vormiliiva ja sideaine segust) tihendamise teel vormkastides koos jäljendi samaaegse võtmisega mudelilt. Joonis 6. Liivvorm 11 14.1. Vormimaterjalid Liivvormide ja -kärnide valmistamisel kasutatakse vormimaterjale – vormiliiva ja sideaineid (vormisavi, vesiklaas, polümeervaigud). Vormiliiv (tavaliselt kvartsliiv SiO2) on vormi ja kärnisegude põhiosis. Vormisavi (kuni 15% segu mahust) on liivvormide põhiline sideaine. 15. Koorikvalu
Liivvorm koosneb ülemisest ja koos vormiseguga alumisest vormipoolest, mis valmistatakse 180°(hoitakse niimoodi vormisegust (vormiliiva ja 10...30 sekundi) ja siis sideaine segust) tihendamise teel pööratakse endisesse vormkastides koos jäljendi samaaegse asendisse. Pärast võtmisega mudelilt. Valandi siseõõnsus kujundatakse vormi asetatava kuumutatakse koorikvalu kärni abil. Kärn valmistatakse nagu koos mudelplaadiga ahjus
Valandis sisemisi õõnsusi moodustavad kärnid eemaldatakse 2.2.3. Valu kordkasutusega vormidesse eriseadmetel. Liivvormvalu puhul valand vormi- takse liivvormis, mille siseõõnsus kopeerib valandi kuju (sele 2.3). Liivvorm koosneb ülemisest ja alumisest vormipoolest, mis valmis- tatakse vormisegust (vormiliiva ja sideaine segust) tihendamise teel vormkastides koos jäljendi sama- aegse võtmisega mudelilt. Kuna metalli maht üleminekul vedelast olekust tahkesse väheneb, siis on mudeli mõõtmed valandi omadest valukahanemise võrra suuremad. Mudeli vertikaalpindadele jäetakse valukalded, mis kergendavad mu- deli eemaldamist vormist. Mudelid valmistatakse metallist, alumii- niumist, puidust. Valandi siseõõn- sus kujundatakse vormi asetatava kärni abil. Kärn valmistatakse nagu liivvormgi liiva ja sideaine (savi,
annaabi.ee 
