Referaat Enn Vetemaa
kirjanik. Ta on töötanud Tallinna Paberivabrikus meistrina (1959-60), ajakirja Küsimused ja
Vastused kaastöölisena (1963-65), kirjastuse Kupar juhina. Heliloojana on eelkõige 1990.
aastatel kirjutanud instrumentaalteoseid.
Vetemaa debüteeris 1958.aastal värssidega. Esikraamat ,,Häälemurre" ilmus kassetis
,,Noored autorid I" 1962.aastal, millele järgnes luuletuskogu ,,Lumesõda" (1966). Vetemaa
luulet iseloomustab sisu-ja vormiuudsus, artistlik sõnakasutus, irooniaga segatud huumor,
optimism ja intellektuaalsus.
Vetemaa on Eesti kirjandusse toonud lühiromaani zanri. See on mahult jutustus,
sisutiheduselt romaan, iga sõna, episood on hoolikalt valitud. Läbimurdeks suurde kirjandusse
said lühiromaanid ,,Monument" (1965), ,,Pillimees" (1967) ja ,,Väike reekviem suupillile"
(1968). Lühiromaanides käsitleb ta karjerismi, mugandumist, süütunnet ja kõlbelist allakäiku
elu piirsituatsioonides.
Vetemaa 1970.-90