Eepos ja romaan
1) eepose aineks on rahva eepiline minevik Goethe ja Schilleri järgi ,,absoluutne minevik"
.
2) eepose allikaks on rahvapärimus (mitte aga isiklik kogemus ja sellest väljakasvav vaba
väljamõeldis)
3) Eepilist maailma lahutab kaasajast s.t. lauliku (autori ja kuulajate) ajast absoluutne
eepiline kaugus
Eepose maailm rahva kangelaslik minevik, rahva ajaloo maailm. Kujutatava maailma
kuuluvus minevikku on eepose kui zanri konstitutiivne vormitunnusjoon. Eepos ei ole
iialgi olnud lugu kaasajast, oma ajast (mis alles järglastele saab looks minevikust). Eepos kui
kindlapiiriline zanr on juba algselt lugu minevikust, eepose autorihoiak on minevikust
kõneleva hoiak, kellele minevik on puutumatu ja püha.
Oma stiililt, toonilt, kujundi ja iseloomu poolest asub eepiline lugu tohutu kaugel
niisugusest loost, mida kaasaegne inimene jutustab oma kaasaegsetest oma
kaasaegsetele. Nii laulik kui ka kuulaja asuvad ühel ja samal (hierarhilisel)