Raha
järgnevad Bütsantsi, Pärsia ja Araabia mündid. Suur müntide vool algas IX sajandil Idast ja
lõppes XI sajandil araabia maailma tabanud majandusliku ja poliitilise kriisiga. Need nn.
kuufa mündid (hõbe dirhemid) on pärit mitmesugustest Ees-Aasia muhamediusuliste vürstide
riikidest. XI sajandist alates on ülekaalus anglosaksi ja saksa denaarid (pennid). Peale
müntide on leitud hulgaliselt vermimata hõbedat kas valatud või tahutud kangides,
võrukujulisekskõverdatud või vormituis tükkides.
Sel ajal Eestis münte ei vermitud. Kaubavahetuses kasutati hõbedat, olid ju tolleaegsed
mündidki hõbedast. Maksmine hõbedas toimus kaalu järgi - haudadest on leitud kaale ja
vihte. Ei ole aga võimatu, et üldtuntud münte anti ja võeti vastu kaalumata. Eesti oma
rahasüsteemi kohta puuduvad andmed, küll aga oli eestlastele tuntud Vene rahaarvestus ja ka
Skandinaavia arvestusmark.
Eesti rahasüsteem korrastus 1928
annaabi.ee 
