Filosoofia otstarve
küsimusi, mis ei paigutu ei empiiriliste ega formaalsete alla. Nende küsimuste tunnus on see,
et neile pole võimalik vastata ei vaatluse ega arvutluse abil ning küsija ei tea, kust otsida
vastust. Selliseid küsimusi nimetatakse filosoofilisteks.
Mõtlemise ajalugu on olnud pidev pürgimus sõnastada kõik inimeste ette kerkinud küsimused
sellisel kujul, et vastused langeksid kas empiirilise või formaalse liigi alla. Ükskõik kui palju
küsimusi ka vormitaks ümber empiiriliselt või formaalselt käsitlevateks, nendele
käsitlusviisidele allumatute küsimuste hulk ei tundu kahanevat.
Autor oma argumentidega tõestabki, et teada saada, kas tegemist on filosoofiaga või mitte,
tuleb kõigepealt liigitada küsimuse iseloom. Ja mõelda seda, kas me oskame oma küsimusele
kusagilt vastust otsida või mitte.
Antud tekstis jäi ikkagi arusaamatuks, miks on tavainimesele filosoofia vajalik.
annaabi.ee 
