suure lihtsusega seisab omaette „Tuulemaa“ luuletuste hulgas „Kerkokell“ Nii vaikse kodoküla talo, kui undse Vooremäe pääl. Teed kabelihe üle palo lää lõunevahel lämmäl sääl. Oh kuule: kerkokellä lüvväs, see lööja om su oma lell! Heng niikui taiva poole püvvas, nii rasselt kaibap, ikep kell. „Kõik on kokku unenägu“ Sisaldab luulet aastaist 1913-1921 ja esindab uut loomejärsku On kõige mahukam sotsiaalselt sisukam ja vormistruktuurilt keerukam värsiraamat Värsikogu kompositsioon on allutatud lüürilise päeviku põhimõttele, kus on 3 ajalist tsüklit : „Rohtaed“ „Maailma vari“ „Rängast ringist“ „Rängast ringist“ Asjad käisid uperkuuti, nuutijale anti nuuti, kägistajat kägistati, vägistajat vägistati. Omakohus plaksatas, ropsatas ja raksatas, käratseti, märatseti - käigu põrgu tõllatagi, timukanäod võllatagi. „Ohvrisuits“
luuletaja elutunnetuse arengus. I tsüklis "Rohtaed" on tähtsal kohal armastus, mis põimub tihedasti loodusekujutuse ja sotsiaal- eetiliste tõekspidamistega. II tsükkel "Maailma vari" sisaldab 1914-1917 sündinud luuletusi, äratades G.Suitsus sõjavastase võitleja ja väljapääsu otsiva mõtleja. III tsükkel "Rängast ringist" algab Veebruarirevolutsiooni puhul loodud hümniliste luuletustega. "Kõik on kokku unenägu" on G.Suitsu mahukaim, sotsiaalselt sisukaim ja vormistruktuurilt keerukam teos. G.Suitsu hilisluulet sisaldab luulekogu "Tuli ja tuul", mis on ta neljandaks, ühtlasi viimaseks koguks. Siira poeetilise tunnetusega tõusevad siin esile tagasivaated lapsepõlvele ja oma tööle sõjaeelses Tartus, samuti Emajõe-linna sõjatules hävimise ja kodumaatuse vastukajad. G.Suitsu luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse. Kirjanduselu teisel kümnendil. "Siuru" Eestis kui Vene riigi ühes arenenumas piirkonnas andsid murrangulised liikumised ning võitlused 1917