Romantismi konspekt
Uuendused
Vormiline mõtlemine jäi 19. sajandil samaks, kuid vormiosade piirid avardusid ja hägustati. Haydnil
ja Mozardil olid üleminekud ühelt struktuuriosalt teisele selgelt välja kuulda, romantilises muusikas
aga on piire raske tabada, muusikalise mõtte sujuv vool ei katke. Seetõttu pikenesid ka meloodiad,
mis tundusid oma arendustes lõputud.
Tung piirangutest kammitsemata väljenduse poole tõi kaasa klassikaliste vormiskeemide vaba
tõlgendamise, mis oli eelkätt muusikalise idee teenistuses. Näiteks Schuberti ,,Lõpetamata
sümfoonias" on tavapärase 4 osa asemel vaid 2, Beethoven aga lisas oma 9. sümfoonia finaalile
kuulsa koorilaienduse ,,Ood rõõmule" , mis on võtmeks teose mõistmisel.
Harmooniat rikastati kromatismidega (juhuslikud kõrgendused ja madaldused), mida ei lahendatud,
vaid mis suunati edasi uutesse pingestatud kooskõladesse.
annaabi.ee 
