Eesti lähiajalugu
pleenumi vormis. Kongresside vaheaegadel toimusid pleenumid, kus arutati sisulisemalt konkreetsemaid
küsimusi. Enamalt jaolt pleenumid olid konkreetse päevakavaga kitsamate küsimuste arutamisteks.
Pleenumid kutsuti kokku erinevate sagedustega - 2-4 pleenumit aastas ikka toimus. Sõja ajal 41-45 käis koos
ainult 1 pleenum (1944. aasta alguses). Näitab seda, kuidas tollal NSV Liitu juhiti ja kuidas Stalin suhtus
varem paika pandud partei organitesse. Pleenum oli formaalne vormisamine, kõik oli enne ära otsustatud.
Lisaks on formaalselt oluline kõrgemate parteiorganite juures ka revisjonikomisjon, mis pidi teatavat
kontrolli teostama, aga sisuliselt kontrolli ei ole. Partei juhtimise poolest kõige kesksemaks oli Keskkomitee
Poliitbüroo - liiduvabariigi tasandil kandis nimetust KK büroo. Just see poliitbüroo on sisuliseks võimu
keskmeks. Selle katusealuseks oli keskkomitee, alla poole tulles oli keskkomiteel oma aparaat, mille
annaabi.ee 
