Baudelaire'i luule isikupära sugenes sellest, et tema enda tunded maise maailma ees olid heitlik-närvilised: maisus kord paelus ja ahvatles teda, koguni äratas imetlust ja pani kaasa elama; kord aga tõukas eemale, pani tajuma füüsilist mandumist, elu mõttetust. Ta tõi esimesena luulesse suurlinna võõrandumise teema kirjutas anonüümsusest ja moraalsest allakäigust, milles ei puudunud ometi oma ahvatlus ja lumm. Vormipuhtuse taotluselt sarnanes ta parnassi liikumise luuletega. Baudelaire'i erootiline luule oli kujundeis julgeim kui ühelgi teisel prantsuse poeedil, samas hämmastasid need kujundid oma täpsuse ja peenusega. Neid inspireeris tema vahekord mulatitar Jeanne Duval`iga (,,Must Veenus" ja seejärel mõnede teiste daamidega (tsüklid ,,Valgest Veenusest" ja ,,Roheliste silmadega Veenusest"). Nii võisid Baudelaire`i erootilistes luuletustes maine
koolkondlus. Tehakse rühmitusi, sest nii on kergem läbi lüüa. Kirjanduses peab üksikisik olema tõeliselt geniaalne et üksi läbi lüüa. Parnassos mägi kus vanas kreekas elasid kunstile pühendunud inimesed. Ka meie kasutame sõna 'geenius' endiselt, kuigi järjest vähem. Romantikute jaoks oli kunst väärtus omaette. On puhtalt esteetiline nõue. St kunst kunsti pärast. Vormiuuendused klassitsistlik printsiip rakendub vormitäiuse taotlemise abil. Enesekriitika loodava suhtes, vormipuhtuse taotlemine. Järjest vähem kirjutatakse antiikautoreid jäljendades ning kasutatakse antiikajazanre nagu oli kombeks klassitsismiajal. Esimesed eesti sõnad järgisid ka ladina keele struktuuri. Alates romantismist kaitstakse ka käitumuslikku vabadust, mis on seoses hilisema dekadentsiga. Inimene näitab oma käitumisega et ta ei ole asjadega rahul. See kipub tekkima jäigastunud struktuuride ajajärkudel.
annaabi.ee 
