Nüüdiskirjandus
Hirve ei saa esmapilgul nimetada
postmodernseks poeediks, kes mängib mingite kujnditega. Tema luule seotud ikkagi
klassikalisel kujul luuletamisega. Tema luule näiteks oma vormi poolest on äärmiselt
klassikaline Hirv oma tekstide puhul hoolib väga rõhutatult vormist: milline on
värsimõõt, stroofi mõõt; keskseimaks on riim. Paljuski on just Hirv jäänud selleks
autoriks, kes vabavärsi domineerimisperioodil kirjutab vormipuhast riimilist
luulet.Tema luuletusest (lehel) võib välja noppida kujundeid, mis ühel või teisel kujul
on tähtsad kogu tema loomingut silmas pidades. Nt unenägu, surm, lein, öö ja hing.
Lisaks vormilisele klassikalisele poolele, iseloomustavad Hirve luulet ka klassikalisele
kõrgpoeesiale omased märksõnad, mida me ikka kanoonilise luulega seostame. Need
on kõik sellised märksõnad, mis on läbi mängitud palju kordi klassikalises
annaabi.ee 
