Sellel ajal tekkis palju uusi voole. Noored kunstnikud moodustasid gruppe, kus nende põhimõtteks oli, et kunst ei suuda kaasa aidata ühiskondliku elu parandamisele. See tähendas aga kunstis ükskõiksust teemade valikul. Ka süvenes subjektivism. Järjest rohkem pöörasid kunstnikud tähelepanu oma sisemaailmale ning lähtusid vaid oma ettekujutlusest mingist objektist. Kujutati vaid oma ideid. Lisaks neile kahele aspektile kujunes välja ka vormiprobleem. Paljud objektid ei omanud enam õigeid looduses esinevaid vorme vaid senised väljendusvormid hakkasid täienduma. Lemmik teemaks maalimisel kujunes maastiku maalimine ning erinevate aegade ja muljete kujundamine. Süveneti teadustesse ning mõisteti, et asju ei saa kujutada sellistena nagu me neid oma peas teame, vaid sellisena nagu me neid näeme. Kujutati valgust ja õhku ning sellega kaasnes ka teravate piirjoonte kasutamise kadumine. Claude Monet oli Prantsusmaa maalikunstnik
tulevase triloogia esimene osa (1852); teine osa ,,Poisiiga" (1854); kolmas osa ,,Noorus" (1856). 1851 aastal alustab ta ka vene mõisniku romaani kirjutamist. Selle tahab ta välja anda eraldi raamatuna. Ta hakkab kirjutama sõjateemalist proosat. See viib lõppkokkuvõttes romaanini ,,Sõda ja rahu". Esimene osa kannab nime ,,Rünnak", veel alustab ta ,,Markööri märkmete" kirjutamist. Ta esitab endale küsimuse, kuidas kirjutada. Teda piinab vormiprobleem. Teda köidab suurvorm romaan. Enne ei olnud vene kirjanduses professionaale. Enne 40ndaid tegelesid kirjandusega aristokraadid. 40ndatel hakkavad kirjandusega tegelema segaseisuslased. Belinski püüdis seda situatsiooni analüüsida ja sellele pühendas ta eraldi artikli. Kogumiku nimi oli ,,Peterburi füsioloogia". Sissejuhatuseks püüdis kirjeldada kaasaegse kirjanduse funktsiooni. Ta jaotab kirjanikud kategooriateks. See klassifikatsioon on pärit romantismiajast
annaabi.ee 
