Mõistatused
Inimese sotsiaalset, kultuurilist ja religioosset elu puudutavad objektid (ühiskondlike klasside
esindajad, inimsuhtlemise seigad, lugemine ja kirjutamine ning kool, kirik, usk ja piibliõpetus) pole
mõistatustes olematud, kuid nad on äärmiselt tagaplaanil.
Seega tuleb välja, et ka mõistatused on küll vanasõnadest erineval viisil, kuid siiski väga ja väga
inimkesksed.
6
Kujunditest
Nagu ütluste, nii ka mõistatuste vormiplaanis on metafoor ja lausestruktuur omavahel seotud. Kõige
üldisemas plaanis jagunevad eesti ja paljude muude rahvaste mõistatustekstid oma vormilt kahte
suurde rühma:
1) määratud subjektiga mõistatused, mis nimetavad otse ühtesid asju teiste, "valede" nimedega:
Hani haljas, pea paljas (saunavihta nimetatakse haneks); Suvine poisike, sajakordne kasukas
(pähklit nimetatakse poisikeseks); Siidiniidi kera, seitse auku sees (inimese pead nimetatakse
niidikeraks) jne.;