Kirjandusteaduse kordamisküsimused
Luule kolm olemuslikku joont:
1) luulel on eriline sisu,
2) luulel on vähem või rohkem eripärane vorm ja
3) sellel on eriline mõju või efekt.
Luule vorm:
· Keskne erinevus on rütmi olemasolu, mis varieerub ja kordub. Luulele omane
välistunnus on ka see, et teksti osa (segment) on teisest samasugusest eristatud
pausiga.
· Riimid ja teised kõlakujundid iseloomustavad samuti luuleteksti vormiplaani.
· Keel, mis luule vormistuslikku külge iseloomustab, kõrgstiilne või madal keel jne.
Millised on sõnad, mis kannavad seda heli või värvingut või tegevust, mis selle
sisuga kõige enam kokku klapib.
· Ja muidugi keele rikkust näitab ka kujundliku kõne võtete kasutamine
metonüüma, metafoorid, sünekdohh jt.
stroof -- (kr. k. strophe, pöörlemine) salm, graafiliselt eraldatud värsirühm, mis on
annaabi.ee 
