"vormimuutustele" - 1 õppematerjal

Villem-Grünthal Ridala luuleanalüüs

toonil tasast ja lumist talveõhtut. Justkui jalutaks üks vaatleja metsas või aasal ja silmitseks regesid, mis aeglaselt kaugenevad ja lõpuks silmapiiril kaovad. Ridala luuletustes kajastub palju päevast-öösse üleminekuid. Ta kirjeldab palju üksildast endamisi vaatlejat ja arutlejat. Tema looming rikastas XX sajandi esikümnendite luulet uudses impressionistlikus stiilis saaremaastike ja rannapiltidega. Tema sõna oli väga eriline ja täpne ja ta õhutas ka teisi autoreid vormimuutustele. Samuti on Ridalale iseloomulikud kevadmotiivid („Kevade tunne”). „See helendab, helgib, särab, sätendab”…Südames midagi salaja tärkab…“. Ridala sõnakasutus ja kirjeldus kevade kohta on meeldiv ja tekitab mõnusa tunde. Kevad ongi just selline aastaaeg, kus tõepoolest kõik õitseb ja tärkab ja loodus on hämmastavalt kaunis. Kevade kadumist kirjeldab ta oma luuletustes kui ebameeldivat tunnet, kus kõik värske ja puhas õhk kaob.