Eesti kirjanduse ajalugu I
eesti keele võimalusi sakslastest kaasõpilastele. Tema värsiteoreetilised seisukohal "Luuletuskunst"
(EkmS aastaraamat 1878) andsid luuleharrastajatele teadlikumad alused rahva- ja kunstluule, stiili
ja vormi osas. Oma luuleloomingus käsitles saksa romantikute mõjualusena antud perioodile
iseloomulikke teemasid ja motiive, suutmata lüürikas mainimisväärselt uut pakkuda. Loomuomane
lüroeepika, oma vormimeisterlike ballaadidega kuulub eesti kirjanduse nimekamate autorite hulka.
27. Eesti rahvusromantika ja uusromantika vaheala (K. E. Sööt, J. Tamm, A. Haava, Jakob
EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 19
Liiv jt).
Jakob Liiv (1859-1938) - luuleloomingu ainevaldkond lai, lüürikas peegelduvad küllalt ilmekalt
toonase luule siuslise ja kunstilise uuenemise keerukus ja vastuolud, kirjutajate küündimatus
valitsevast voolust üle saada
annaabi.ee 
