Mõistatused
teisalt aga kompensatsioonisuhted. Kui tekstis substantiivset metafoori pole, täidavad poeetilisi
funktsioone teised struktuuritasandid. Subjektita mõistatustes luuakse nimepidi nimetamata asja
olemuses või käitumises mingit telge pidi "ruum", tuuakse välja mingi erinevus, vastuolu, piirjuhul
paradoks, ühtlasi luuakse seeläbi elementaarne parallelism. Kui selliste mõistatuste juures saab
näidata mingeid stereotüüpe, siis on need pigem stereotüüpsed süntaktilis-parallelistlikud
vormimallid kui metafoorsed stambid. Nimetame siingi nende parallelistlike vormimallide
põhitüübid ja toome igaühe kohta mõned näited.
1. Kõrvutatud või vastandatud on kaks kohta või ruumiaspekti: alt pealt ~ all peal või
vastupidi: Alt sile, päält karvane (käsi kindas); Alt sööb, pealt situb (oherdi); Pealt teeb tiritärinad,
alt ta kopsib kullerida (kangakudumine); üles alla: Üles lätt, maha ei tule (suits); Ülespidi
annaabi.ee 
