Eesti ajalugu
24. veebruaril sõitsid Päästekomitee liikmed tulevase Eesti Panga hoonesse. Seal
moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mille peaministriks sai Konstantin Päts.
Loeti ette ka iseseisvusmanifest.
Kuid juba järgmise päeva keskel marssisid linna Saksa üksused. 3. märtsiks oli kogu Eesti
nende käes.
3. märtsil kirjutati Brestis alla ka rahulepingule: Nõukogude Venemaa loobus suurest
osast endise Venemaa läänealadest. Eesti- ja Liivimaa jäid vormiliseld Venemaa võimu
alla, ent siia paigutati Saksa sõjaväeosad.
Saksa okupatsioon arreteerimine, baltisakslasega asendamine, tsensuur, koonduslaagrid,
väeosade laialisaatmine, erakondade tegevuse lõpetamine jne. Elatustase langes, hinnad
tõusid, linlasi varustati kaardisüsteemi algusel. Kultuuripoliitika eesmärgiks kuulutati
põliselanike saksasamine. Saksa keel jne..
Suurbritannia ja Prantsusmaa tunnistasid Eesti Vabariigi iseseisvust de facto.
annaabi.ee 
