Taani raamatukultuur
Sellest tuli, et ka tema kunstmuinasjuttudele nende ilmumahakkamisel
(,,Muinasjutud ja lood" , vihkudena alates 1835-1872) vaadati kui lastejuttudele. Ometi sai ta
just läbi nende maailmakuulsaks, tunnustuski tuli esmalt välismaalt ja lõpuks hakati ka
kodumaal temale kui rahvuslikule uhkusele vaatama. Piibli kõrval on Anderseni muinasjutud
nüüd kõige enamatesse keeltesse tõlgitud teoseid kogu maailmakirjanduses. Tema varasem
looming oli tüüpiline katsetamine romantismi igasuguste vormiliikudega. Tema
muinasjuttudes nähakse tugevat argipäeva- ja tõelikkusemeele uut esinemist taani kirjanduses
(Inetu pardipoeg, Vaskne siga jt.). Andersen on taanlaste koduse väikekunsti ületamatu
meister, kes oma loomingu parema osaga seisab rariteedina eraldi, väljaspool kirjandusloo
ajalist seost.
Eraldi seisab ka Taani selle aja teine suurkunstnik Fredrik Paludan-Müller (1809-76).
Antiikkirjandusest võetud klassikalised ainesed, uuena mõjub byronlik vabadusiha ja
annaabi.ee 
