looming ,,E. Niidu lastelooming toetub nagu K. E. Söödilgi luule ilule ja headusele, millest ta kujundab last kaitsva heleda maailma vastukaaluks tänase ühiskonna rohketele ohusituatsioonidele. Ka publitsistliku otsesõna kaudu on kirjanik korduvalt rõhutanud lastekirjanduse väikest inimest toetavat ning lohutavat funktsiooni. [...] E. Niidu lasteluule ning proosa sisusügavusega ühineb nõudlik vormitaju; vormileidlikkuse ning vormivõimaluste arendajana on E. Niidul ainulaadne osa eesti lastekirjanduses." (R. Krusten. Eesti lastekirjandus. 1995, lk. 189). tunnustused 1971 Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia ,,Lahtiste uste päeva" eest; 1977 ENSV teeneline kirjanik; 1978 Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia ,,Triinu ja Taavi uued ja vanad lood" eest; 1994 K. E. Söödi nimeline luuleauhind "Tere, tere lambatall!" ja "Kuidas Krõll tahtis
jätkub ka edaspidi, sest Ellen Niidu luules peituvad teemad, probleemid ning küsimused on aegumatud. 15 KOKKUVÕTE Ellen Niit on luuletajana väga mitmekesine. Eesti lüürika oleks tunduvalt vaesem ilma Ellen Niidu kodu- ning looduslähedaste igatsus- ja armastuslauluta, kuid kõige rohkem on tema loomingulisest jõust ja andest saanud osa eesti lastekirjandus. Vormileidlikkuse ning vormivõimaluste arendajana on Ellen Niidul ainulaadne osa eesti lastekirjanduses. Ellen Niidu luule, eriti aga lasteluule, ühendab põlvkondi. Tema loomingu pinnalt kujuneb rahvuslik kultuurikuuluvus. Tema värsside kaudu tunneme me üksteist ära, võõrastele ei pruugi need midagi öelda. Ellen Niidu looming on väga omapärane, konkreetne ja täis üllatavaid leide. Tema lihtsasti arusaadavad luuletused sobivad igasugustele inimestele ning