Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid
On neli põhilist eestirootsi murret (vt küsimus 29). Eestirootsi
laenuks peame esmajoomes Eesti rannikualade ja saarte rootslastest elnikelt eesti keelde ülevõetud sõnu. Omaette rühma
moodustavad Tallinna rootslased ja neilt saadud laenud. Neid laene tuleks lahus hoida muudest eesti-rootsi laenudest.
Eestirootsi murretest eesti keelde imbunud sõnad moodustavad suhteliselt kergesti piiritletava laensõnarühma, sest nende
lähtekujuks olnud eestirootsi sõnad erinevad vormildasa enamiku rootsi keele muude murrete ja ka üldkeele sõnade kujust
õige tunduvalt. Eestirootsi sõnad on näiteks hauskar, jaala.
Soomerootsi – Soomerootsi laensõnad pärinevad Soomes elavatelt rootslastelt, kellega Eesti rannikualade, eriti
põhjaranniku elanikel on olnud kokkupuuteid põhiliselt seoses kaubitsemise ja rändkalapüügi retkedega. Soomes kõneldav
rootsi keel on kas murre või ühiskeel. Murded jagunevad kaheks. Läänerühma moodustavad Pohjanmaa murded koos
annaabi.ee 
