Vana- Kreeka skulptuur
armastusjumalanna esinduslik kujutis. Tema leidis ka võimalus, kuidas rikastada
marmorkujude poose, tasakaalustades kujusid sobivalt valitud toes vastu. Tema
kujud värvis Ateena maalikunstnik Nikias.
Senised skulptuurid olid kõik määratud eestpoolt vaatamiseks. 4. sajandi teisel
poolel aga Sikyonist pärit kujur Lysippos muutis figuurid ruumiliseks ehk igast
küljest vaadeldavaiks ja natuurilähedaseks. See tõi talle püsiva kuulsuse ning ta rajas
tee hellenistlikule vormilaadile. Tema tööd on näiteks: tähtsaim- ,,Apoxyomenos"
ning veel ,,Sandaalisiduja" ja ,,Puhkav Herakles" ja paljud teised.
Sootuks erinevad eelnenuist aga Skopase teosed, mis on täis liikumist ja
tormilist temperamenti. Teda võib pidada ka esimeseks hellenistlikuks skulptoriks.
Hellenistlik skulptuur muutus toretsevamaks, mõnedes töödes esines
ülepakutud tundeid, teistes jällegi liialdatud looduslähedust. Usinalt hakati