Merekultuur ja etikett
Täpselt määratud ajal siseneb ühiskajutisse selle
peremees – vanemohvitser, kes kiirel pilgul lauda hinnates, palub härradel ohvitseridel, kes
vahepeal on kogunenud muusikat nautima, lahkelt lauda istuda. Pianiinohelid katkevad nagu
lõigatult, ohvitserid tõusevad puhkenurgas tugitoolidelt ja asuvad toole nihutades oma
kohtadele laua ääres. Sealjuures aitavad neid aupakliku lugupidamisega lauda teenindav
personal. Istunud kohtadele, langetatakse palves hetkeks pead, mispeale vormikuubede valged
varrukad sähvatavad peaaegu üheaegselt haarama salvrätte, karahvine, leiba ja suupisteid. Ja
juba juuakse esimene toost – igaüks oma lemmikmarki. Peagi kostub lauast meeste üheaegse
jutu talitsetud suminat. Mitšmanite lauaots on nooruslikult elevil, leitnantide oma rahulikult
teravmeelne, vanemohvitseri poolne laudkond aga soliidselt väärikas. Kui mitšmanite
lauapool muutub viimaks vanemohvitseri arvates liiga innukaks, piisab vaid põgusast