Luuleanalüüs
Runnel on
siinkohal jäänud mõistlikkuse piiridesse tembeldades vaid luuletamise lihtsaks, mehiseks tööks ja
öö hardaks ning tõsiseks. Personifikatsiooni Runnel kasutanud ei ole, samas kui Lepik on pannud
tunnid ruttu lippama, Luik muutnud pliiatsi truuks ja pannud aja valu tundma ning üles tõusma ja
Kareva on sõnad sõnakuulmatuks teinud ja paastu taevast kaevama pannud. Nelik on oma
luuletustesse peitnud ka teisi lause- ja vormikujundeid, mille tähendus võib igale inimesele olla
isesugune.
Kuna mul varasem kokkupuude kõnealuste kirjanike loominguga puudub, ei saa ma öelda,
kas valitud luuletused on kirjutaud neile omastes stiilides. Sellegipoolest võin märkida, et üksteisest
erinevad neliku tööd märkimisväärselt. Kõige hingelähedasemad olid minu jaoks Kalju Lepiku ja
Hando Runneli luuletused, seda just eelkõige nende lihtsuse ja puhtuse tõttu